Foto: cev.lu

Pärast mõne aasta pikkust hoovõttu ja katsetamist on Vene võrkpallijuhid jõudnud järeldusele, et rannavolle võiks olla klassikalise võrkpalli kõrval, mitte kaugel sabas.

Juba on kogunenud medalivõite rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, regulaarselt ja igas vanuseklassis võrdlevad võimeid noored. Katsetajaid innustab teadmine, et see on olüpiaala.

Venemaa võrkpalliliit on äsja teinud Superliiga klubidele ettepaneku (s.t direktiivi) moodustada tavavõrkpalli juurde paralleelne struktuuriüksus rannavõrkpalli arendamiseks. Avatakse kahesuunaline liiklus: põhimeeskonna kandidaatidest liiguvad rannavõrkpalli eeldustega mängijad paarisvõrkpallurite seltskonda ja sealt andekamad "klassikute" juurde. Võimalik on ka tihedam liiklus – näiteks Igor Kolodinski on väga edukalt praktiseerinud järgemööda saalis, liival ja uuesti katuse all. Ülekolmekümnese sidemängija järele on endiselt suur nõudlus.

Eesti sidemängijatest on rannavolle hästi sobinud Margus Niinemäele, Avo Keelele, Kaido Kreenile, Kardo Künnapile, Kert Toobalile, nn kahepaiksetest Jaanus Lillepuule, Aare Salumaale, Kristjan Kaisile jmt.

Kommenteeri uudist

Venemaa hakkab rohkem rõhku panema rannavõrkpallile