26.02.201814:20

EV100 tõstab rambivalgusse paljud tähtsündmused. Ilusad numbrid vaatavad vastu ka sajandi pikkusest võrkpalliajaloost. Volley.ee on Eestile palju saavutusi spordiala kordaminekuid ikka ja jälle esile tõstnud, allpool veel üks valik.

Augustis täitub 50 aastat Tallinna Kalevi meeskonna kuldsest võidust NSV Liidu meistrivõistlustel. NL oli siis maailma tugevaim võrkpallimaa, Tokyo olümpiavõitja 1968. Mõni kuu hiljem möödub sada aastat võrkpalliharrastuse algusest Eestis. Pall lendas võrgu kohal juba maaailmasõja ajal, ametlike võistlusmängudeni jõuti 1919. aastal. Veel neli aastat ja algasid tihedamad kontaktid lätlastega, mis tähistavad rahvusvaheliste kokkusaamiste sündi.

1932 ja 1933 vaadati esmakordselt ringi kaugemal Euroopas ja võeti teadmiseks, et oleme tugevamad Poolast, Tšehhist ja Prantsusmaast ja muidugi Lätist. Kõik nad suruti maha rohkem kui kord, mängugi kaotamata. Kuna maailma ja Euroopa võrkpalliliitu veel polnud, jäi läbikäimine enne teist maailmasõda harvaks. Korvpallitegelased olid söakamad. Eesti korvpallimeeskond võistles juba 1936. aastal Berliini olümpiamängudel. FIVB sünnitunnistusele kirjutati numbrid 1947. NSV Liidu ulatuses peeti tollal väga autoriteetseks üleliidulisi linnadevahelisi turniire, Eesti noored ja naised mängisid mitmel aastal medaliväärsemalt kui mehed.

Raske uskuda, aga tõsi: Eesti võrkpallikoondisse kuulunud Meta Viirmäe-Selg üllatas kõiki ratsutamises, tulles koolisõidus NSV Liidu meistriks. Temast sai pikaks ajaks Tartu koolinoorte (tütarlaste) võrkpallitreener. Seda peab iga noor teadma: Aino Huimerind on läbi aegade Eesti edukaim naisvõrkpallur. Ta on Euroopa meistrivõistluste hõbe 1955 ja ülemaailmse universiaadi kahekordne kuld.

Viljar Loori võime pidada Eesti tituleeritumaks pallimängijaks. Lisaks olümpiakullale 1980 tuli ta kahekordeks maailmameistriks ja viiekordseks Euroopa meistriks. Euroopa meistriks tuli ka Jaanus Lillepuu (1987). Naistest oli stabiilselt edukaim Anu Karavajeva. Uuel sajandil on tippsavutusteks Eesti meeskonna neljakordne pääs Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Rannavõrkpallurid Avo Keel - Kaido Kreen ja Kristjan Kais – Rivo Vesik läbisid edukalt olümpiakatsevõistluste labürindi ja võistlesid vastavalt Atlanta ja Pekingi olümpiaturniiril.

Elagu Eesti! Elagu Eesti võrkpall!

Kommenteeri uudist

Sada aastat Eestit: juubel juubeli järel