(Foto: Kalle Kukk)

Hiljuti käis Kalev 68 võrkpallimeeskond Soomes võrkpalli mängimas. Osaleti Helsingi võrkpalliklubi Sikariporras poolt korraldatud president Mauno Koivisto esimesel mälestusturniiril, kus lõi kaasa neli veteranieas (70+) meeskonda.

Käesoleva aasta maikuus meie hulgast 93-ndal eluaastal lahkunud Mauno Koivisto oli Soome president aastail 1982 – 1994. Võrkpalliga puutus pikakasvuline (190 cm) noormees kokku juba nooruspäevil. Kirg võrkpalli vastu saatis Koivistot kuni tema pika elutee lõpuni. 1970. aastal oli ta Soome mõjukatest poliitikutest ja ettevõtjatestkoosneva võrkpallimeeskonna Sikariporras üks asutajaliige. Viis aastat hiljem korraldas klubi esimese võistlusreisi Eestisse. 2015. aastal külastas Sikariporras ja 92-aastane (!) president Koivisto taas Eestit – tuldi tähistama 40-ne aasta möödumist esimesest külaskäigust Eestisse. Soome suursaatkonnas asetleidnud kohtumisele oli kutsutud ka Kalev 68 mängijad Henn Karits ja Kalle Kukk.

Eestilembene Soome president Urho Kaleva Kekkonen külastas 1964. aastal esimese lääneriigi presidendina Eestit ja pidas Tartu Ülikooli aulas rahvusromantilise kõne sulaselges eesti keeles, kusjuures pea 30 korda kasutas ta kõnes sõnu „Eesti, eestlane ja eestlus ja vaid ühe korra NSV Liit. Järgmise aasta veebruaris tegi ta Moskvas Kremlile ettepaneku Tallinna ja Helsingi vahelise laevaliikluse avamiseks ning 1965. aasta 9. juunil tegigi väike reisilaev Wellamo esimese reisi üle Soome lahe. Enne seda tuli Soome sõita rongiga Leningradi kaudu.

Eesti ja Soome vahelistes spordisuhetes algasid nüüd maavõistlused ja klubide vahelised kohtumised. 1969. aastal mängis Tallinna Kalev (NL-i meister) Euroopa riikide meistrite karikasarjas kahel korral Soome meistri Johanneksen Pojat meeskonnaga ja võideti mõlemad mängud. Sealt algasid naabrite vahelised tihedad sidemed ja eestlaste abi ühiste treeninglaagrite korraldamise näol. Kalle Kukk käis mitu korda soomlaste treeningul, kus oli trennis ka president Koivisto. 

Alates 1988. aastast osales Tallinna Kalev 68 seeniorite võrkpalliturniiridel Soomes, sealhulgas Helsingis Presidentti Cup-il, kus omas vanuserühmas mängis kaasa president Mauno Koivisto. 

Naabritevaheliste heade sidemete tulemusena kutsusid Sikariporrase mängijad 1994. aastal World Masters Games mängudele Austraaliasse oma võrkpallimeeskonda Kalle Kuke ja Henn Karitsa. Nädal aeg enne mänge läbiviidud treeninglaagrist oli kasu - Soome-Eesti ühisvõistkond võitis M50 vanusegrupis kuldmedalid. Samadel võistlustel toimunud rannavolle turniiril osalesid Kalle Kukk ja Henn Karits ja said kaela veel teisegi kuldmedali.  

Nüüd kutsusid Henn Karits, Kalle Kukk ja Tarvi Uljas endised Kalev 68 mängijad kokku. Elavate kirjas olevatest kaheksast NL-i meistrist - Kalle Kukk, Henn Karits, Tarvi Uljas, Taivo Uljas, Peeter Sepp, Ülo Raidmaa, Anti Penu ja Mati Jaanus ei saanud vaid Jaanus põlvehädade tõttu võistlusreisile minna. Meeskonnaga liitusid veel Ago Kalde, kes ka 1969. aastal kuulus Kalevi rivistusse ja Tõnu Jaago, kes elab vaheldumisi Eestis ja Soomes.  

Võistluste avatseremooniast võttis osa president Mauno Koivisto lesk Tellervo Koivisto, kellele Kalle Kukk andis Kalevi meeskonna kingitusena üle Allan Kuke poolt joonistatud pildi, millel kaks presidenti Arnold Rüütel ka Mauno Koivisto võrkpallist vestlevad.

Muuseas president Arnold Rüütel mängis noorena edukalt võrkpalli, Jänedal õpingute ajal tuli kohaliku täiskasvanute meeskonnaga mitu korda Järvamaa meistriks. Sõjaväeaastatel vene kroonus Ukrainas Kertši ohvitseride maja meeskonnas valiti Rüütel meekonna kapteniks ja Krimmi meistrivõistlustel saavutati auhinnalisi kohti.

Henn Karits tänas võõrustajaid küllakutse eest ja meenutas 2015. aasta kohtumist Tallinnas, kui presidendipaar külastas koos Sikariporras klubi mängijatega Soome suursaatkonda. 

Palliplatsil mängisid kõik võistkonnad omavahel 25 punktini kaks geimi. Tõsi, 49–aastatagused impeeriumi meistrid küll geimivõiduni ei jõudnud, kuid esimestes geimides suudeti põhjanaabritele väärilist vastupanu osutada. Pole siin midagi imestada, sest põhjanaabrid käivad veel praegugi kaks korda nädalas harjutamas. 

Turniiri korraldajad tänasid kõiki turniiril osalenuid tänukirjaga. Eestlased kinkisid proua Tellervo Koivistole ja Sikariporras mängijatele Kalevi fännisallid.  

Lisaks väljakul pallimängimisele jäävad külaskäiku kaunistama veel mitmed meeldejäävad kohtumised pärast võistlusi. Just eestlaste pärast tuli võistlusi vaatama 1969. aasta Johanneksen Pojat võistkonna toonane kapten ja hilisem koondise peatreener 80-aastane Harry Sundell. Kauaaegne Soome koondise mängija, suur Eesti sõber Väino Uljas võõrustas meie mehi oma kodus vastu piduliku peolauaga. 

Tänane laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel on väga tihe, nii et, Kalevi kuldsed liidumeistrid istusid hommikul laevale, mängisid ära turniiri ja jõudsid õhtuks koju tagasi. Just nagu muinasjutus. 

Veel ühe Eesti naaberriigi president on olnud kõva võrkpallur. Meistersportlane Boriss Jeltsin, Venemaa president aastail 1991–1999, mängis ülikooliaastail võrkpalli Sverdlovski meeskonnas NL-i kõrgliigas. Universiaadikoondiste treeninglaagris sümpatiseerisid talle Eesti neiud Juta Kama, Meeta Viirmäe ja Rita Karu, kelle voodi servale siberlane kippus istuma. 

President Urho Kaleva Kekkonen oli kõva kergejõustiklane. 1924. aastal Lahtis Soome meistrivõistlustel võitis ta kõrgushüppes Soome rekordiga (1.85) meistritiitli ja sai 100 meetri jooksus 11,0-ga hõbemedali. Eriti head on Kekkose hoota hüpete isiklikud rekordid – paigalt kolmik 9.72 ja paigalt kaugus 3.41. 

Eesti tänane president Kersti Kaljulaid on ka väga aktiivne spordiinimene ja leiab ikka aega rahvajooksudel kaasa lüüa. 

 President Kaljulaidi isiklik rekord poolmaratonis on – 1:43,43 ja maratonis – 3:52,53. Tõsi, need ajad on joostud 2007. aastal Luksemburgis. Kes soovib, võib proovida järgi teha. Kerge ei saa see olema. 

 

Autor: Hillar KarmEesti Spordiajaloo Seltsi juhatuse liige.

 

Foto: Andres Putting/Delfi

Kommenteeri uudist

Kalev 68 mälestas president Mauno Koivistot pallimänguga