10. detsembril selgitasid Eesti karikavõitjat meie kõige auväärsemas eas võrkpallinaiskonnad, kui võistlustules oli 60+ vanuseklass.

N60+ Eesti karikavõistluste korraldamise hing ja eestvedaja, Peetri võrkpalliklubi treener, Eesti võrkpalli grand old lady Ellen Liik tõdes nukralt, et kui eelmisel neljal aastal oli kaasalööjaid ikka viis naiskonda, siis seekord jäid erinevatel põhjustel kohale tulemata Tartu ja Pärnu võistkond. Võõrustajale Rae naiskonnale pakkusid seekord konkurentsi Viljandi ja Tallinna naiskond, kuid võitja selgitamiseks jätkus pinget rohkem kui küllaga.

Nii Viljandi kui Rae naiskond olid tallinlannadest paremad 2:0 tulemusega. Rae ja Tallinna naiskonna mängu teises geimis olin tunnistajaks mängu käigule, millist ma oma pikaajalise võrkpallieluga kokkupuudutud aja jooksul varem ei olnud näinud. Nimelt seisul 9:3 Rae naiskonna eduks läks pallima nende kapten Ellen Liik.  Sellest hetkest sarnanes võrkpallimäng väga paljus piljardiga, kus üks mängija lööb ühe kuuli teise järel järjest auku, kuni "plats puhtaks" ja mäng läbi saanud.  Nii toimis nüüd ka Ellen Liik, kes ülalt küljelt servides saatis ühe planeeriva palli teise järel vastaspoolele ja nõnda koguni 16 (!)  korda ilmeksimatult järjest, kuni geimi lõpuni välja. Vähemalt pooled pallingutest olid ässad.

Siinkohal väike kõrvalepõige, et kuidas ei suuda siis meie tänased tippmängijad eksimatult pallida järjest näiteks viis kordagi. Tuletan meelde, et eelmise aasta 24. mail Tondiraba Jäähallis Eesti koondise vastu mängides pallis Rootsi diagonaalründaja Marcus Nilsson eksimatult kaheksa korda järjest. Eestil oli raskusi tema pallingute vastuvõtmisega. Muuseas pool sajandit tagasi Jaapanist Euroopasse tulnud planeerivat pallingut, mida alguses nimetati langevaks leheks, kasutasid edukalt ka "Kalev 68" meeskonna mängijad  NL-i meistriks tulekul.

Esikohamäng Rae ja Viljandi vahel kulges tasavägisele kohtumisele omaselt tõusude ja mõõnadega. Tänu Rae kapteni Ellen Liigi targale ründemängule kallutas koduvõistkond mõlema geimi lõpud  (25:22 ja 25:23) siiski enda kasuks. Seejuures oli enamus vastasmängijatest Rae võistkonna liikmetest  Ellen Liigist ja Muza Lepikust kuni 10 aastat nooremad.

Ellen Liik: "Ma olen harjunud sellega, et vastased on ikka nooremad olnud. Kuni 66-eluaastani tuli vahel isegi kuni 15 aastat noorematega hakkama saada."

60+ karika võitnud Rae naiskonnas said kaela kuldmedalid: Ellen Liik, Anu Grabbi, Muza Lepik, Viive Lumi, Anu Orula, Haili Loide ja Mariann Peetmaa. Hõbemedalid võtsid vastu viljandlased: Maie Jaakson, Sirje Hunt, Salme Velleste, Kersti Koval, Evi Putrolainen, Õie Malmberg ja Tiiu Umal. Pronksised autasud kuulusid tallinlastele - Vaike Sestern, Sirje Lill, Raili Uusoja, Maie Kuhi, Ülle Noodla, Kersti Pender ja Tiia Tamsalu.

Kohtunikuna juhtis mänge Rae naiskonnas mängija Viive Lume poeg Karl Lumi. Kui ta oli kohtunikupukist alla tulnud nägin, et tal oli võrgu posti küljes olnud ka karistuskaartide tasku. Küsisin kohtunikult, et kas ta arvas, et kohtumiste ajal tuleb mängijatele karistusi ka jagama hakata. Seepeale  noor kohtunik muigas ja kostis: "Ema soovitas ja hoiatas, et muidu ei saa ma nendest naistest jagu - nad hakkavad vastu vaidlema." Vaidlejaid siiski ei olnud ja kaarte ei pidanud näitama.

 

Autor: Hillar Karm

Eesti Spordiajaloo Seltsi juhatuse liige  

Kommenteeri uudist

Ellen Liigilt 16 pallingut järjest!